Piusal asub ka baltikumi suurim liivakarjäär.
Seejärel algas 17 km pikkune raske matk Mustjärve suunas. Kõndisime 45 minutit järjest ning siis tegime 15 minutilise puhkepausi. See andis jõudu, et edasi liikuda. Ilm oli väga palav ja päike paistis. Joogivett tuli kokku hoida. Esimesel päeval kõndisime viis lõiku. Laagripaika jõudsime õhtul pool kuus.
Järve äärde jõudes mindi esmalt ujuma, et end maha jahutada. Mustjärve vesi oli väga soe. Seejärel hakkasime enda suurt sinist telki kokku panema.
Poisid lõhkusid puid, tüdrukud keetsid koos õpetajaga õhtusöögiks tatraputru konserviga ja joogiks teed. Pärast sööki jalutas meie telkkond Valgejärve äärde. Järv oli peegelsile ja väga läbipaistev.
Ööbimispaika tagasi jõudes hakkasime vahukomme grillima ja mängima. Hiljem grillisime vorste. Kui sääsed ja kihulased hakkasid meid tüütama, pugesime telki magama.
Hommikul oli äratus kell 8. Hommikusöögiks oli kaerahelbepuder ja tee. Kõhud täis, pakkisime oma asjad ja jätkasime matka. Esimese peatuse tegime Liipsaare vaatetorni juures.
Teekond jätkus läbi raba mööda katkist laudteed. Peatusime suure lauka ääres, kus kinnitasime keha.
Edasi oli veel veidi raba ja siis jõudsime männimetsa. Võtsime suuna Valgejärve poole, kus osad end jahutamas käisid. Vesi oli tunduvalt jahedam kui Mustjärves.
Selleks, et pikal teekonnal Rebasemäe allikale igavust ja väsimust peletada, mängisime sõnamängu. Rebasemäel oli väga palju sääski. Allikavesi oli külm ja tugeva rauamaitsega.
Jäänud oli veel viimane vaatamisväärsus - Ilumetsa meteoriidikraatrid. Seal kohtusime vahvate puust kujukestega. Kõndisime ka läbi suure kraatri, et mitte ebaõnne koju tuua.
Jäänud oli viimane kilomeeter Ilumetsa raudteejaama. Hea oli võtta raske seljakott seljast ja end perroonile pikali visata. Rongi ootasime 50 minutit. Tartus istusime ümber ja poole kuueks jõudsime lõpuks Jõgevale.
Hoolimata jalgsi läbitud 32 kilomeetrist oli tuju kõigil hea ja küsiti juba järgmise matka kohta.
